Disionáriu
Lia (Dalen)
Tokodede - Tetun - Ingles
Hakerek hosi :
Lekede’e Study Group
Likisá, Abril 2006
Publika hosi :
Lekede’e Study Group ( LSG )
Timor Lorosa’e – Nipon Culture Center ( TNCC )
Lisan Besilau Baulelo
Rua 5 de Abril Caimeo – Dato Liquica
Edisaun ba dala uluk : Abril 2006
© Lekede’e Study Group ho NTCC, 2006
Direitu ba kriasaun hetan protesaun tomak husi Lei. Labele habarak ou fotokopia livru ne’e, oituan ou barak, se la iha lisensa no końesimentu husi LSG ou TNCC
Imprimidu iha Timor Leste hosi
Timor Lorosa’e Nipon Culture Center ( TNCC )
1. Lia-Tokodede
Lia-Tokodede partensi husi lia austronesia ne’ebé nia hun mai husi abo bei’ala sira ne’ebé mai husi rasa vedo-austroloid. Rasa vedo austroloid katak bei’ala ema Tokodede nian mai husi parte polinesia, ne’ebé halo imigrasaun no tama mai rai Timor iha tempu pra-históriku. Nune’e, lia-Tokodede partensi ba rasa austronesia ne’ebe iha liafuan barak hanesan mos iha parte illa polinesia hanesan ema orijinal Australia-Aborijin, Ambon-Maluku ho ema Papua.
Nune’e mos, iha lia seluk iha Timor laran ne’ebé nia hun mai husi austronesia hanesan ho Tokodede mak : Mambae, Tetun, Baikenu, Galole, Kairui ho lia ne’eb’e ema Atauro sira uza : Ressuk ho Rahessuk. Nune’e, bainhira ema koalia lia-Tokodede, ema sei rona liafuan barak mak hanesan ho Tetun, Baikenu, Mambae, Galole, Kairui, Ressuk ho Rahessuk.
Porezemplu :
|
Tokodede |
Mambae |
Tetun |
Galole |
Baikenu |
|
Sisi |
- |
- |
Sisi |
- |
|
Ina |
Ina |
Inan |
- |
- |
|
Sai |
Sai |
- |
Sai |
- |
|
|
|
Masin |
|
Masi` |
Maibe iha tinan rihun no atus nia laran, liafuan barak mos kahur malu ona ho rasa ne’ebé la partensia ba rasa austronesia. Iha lia-Tokodede rasik mos kahur ona ho liafuan barak husi parte Kemak no Bunak ne’ebe la partensia ba lia austronesia.
2. Diferensa liafuan, Letra ho Signifikasaun
Ema iha distritu Likisá (Bazartete, Likisá, Maubara), koalia lia-Tokodede hotu, maibe iha diferensia oi-tuan entre Tokodede ema Likisá, Bazartete ho Maubara rasik. Diferensia sira ne’e hanesan : diferensia letra ou liafuan. Porezemplu : Feto iha liafuan Tetun. Tokodede Likisá ho Bazartete dehan Hine maibe Tokodede Maubara hanaran Vine. Ou bele mos liafuan malirin iha Tetun. Tokodede Bazartete dehan Tupudu maibe Tokodede Likisá ho Maubara hanaran Tukudu. Mudansa ou diferensia ba liafuan sira ne’e akontese tamba asimilasaun liafuan entre Tokodede ho liafuan seluk hanesan Mambae, Tetun, Bunak ho Kemak iha tinan naruk nia laran liu husi relasaun ne’ebé sira halo.
Porezemplu :
|
Tokodede Bazartete |
Tokodede Likisa |
Tokodede Maubara |
Tetun Dili |
|
Hine |
Hine |
Vine |
Feto |
|
Heta |
Heta |
Seta |
Saída |
|
Tupudu |
Tukudu |
Tukudu |
Malirin |
|
Soa |
Soa |
Umo |
Uma |
Tokodede Likisá ho Bazartete la hanesan ho Tokodede Maubara iha letra V ho H. Ema Likisá ho Bazartete uza letra H tamba iha liafuan barak hahu ho letra H. Maibe Tokodede Maubara la uza letra H maibe uza letra V. Nune’e iha liafuan barak ne’ebé uza letra H iha Likisá ho Bazartete muda hotu ba letra V iha Tokodede Maubara. Dala ruma mos letra H muda ba letra S maibe nia signifikasaun ba liafuan hanesan. Iha razaun ida hateten katak, mudansa lia fuan ne’e akontese tamba influensa husi liafuan Olandes sira ne’ebé ukun ema Maubara iha tinan atus nia laran.
Porezemplu :
|
Tokodede Bazartete – Likisa |
Tokodede Maubara |
Tetun |
|
Hine |
Vine |
Feto |
|
Heta |
Seta |
Saída, nusa |
Iha parte seluk, ita hare mós katak Tokodede Bazartete ladun hanesan oi-tuan ho Tokodede Likisá ho Maubara. Ida ne’e akontense tamba asimilasaun liafuan Mambae ho Tokodede iha tinan atus nia laran. Suku-suku sira iha parte weste ho sul nebe’e baliza ho ema Mambae Manaa ho Mandua, hanesan : Tibar, Ulmera, Hatumasi, Fahilebo, Leorema, Asumanu ho Darulete. Suku-suku sira ne’e fo impaktu makas ba mudansa ou liafuan ne’ebé kahur entre Tokodede ho Mambae. Iha Mambae Mandua letra P laiha, nune’e liafuan barak ho letra P truka ba F. Ou iha Mambae Manaa ou Mandua hanesan mos Tokodede, letra J laiha, nune’e sira truka letra J ba letra S.
Porezemplu :
|
Tetun |
Mambae Mandua |
Mambae Manaa |
|
José (Zuzé) |
Susee |
Susee |
|
Paun |
Faun |
Faun |
Iha mós liafuan Mambae nian ne’ebé uza kahur malu ho liafuan Tokodede. Porezemplu :
|
Tokodede (TL, TB, TM) |
Mambae |
Todede Agora |
|
Ambou |
Am`kai |
Am`kai / Ambou |
|
Kape |
Kafe |
Kape / kafe |
Nune’e, atu ajuda ita kompriende no hatene diak liu tan liafuan Tokodede iha disionáriu ida ne’e, ami hakerek liafuan tomak ho Lia-Tokodede Likisá. Karik liafuan ruma lahanesan iha Lia-Tokodede Bazartete ho Maubara ami sei tau simbolu abrevizaun tb ba (Tokodede Bazartete) no tm ba (Tokodede Maubara) hodi halo distinsaun bá liafuan ho signifika ne’ebé la hanesan ou iha diferensia oi-tuan ho Tokodede Likisá. Nune’e ita bele hatene oin sá liafuan sira ne’e ema uza iha sub distritu tolu ne’e.
2. Letra
Ema Tokodede Likisá ho Bazartete laiha ou la uza letra sira hanesan C, F, J, Q, V, W, X, Y ho Z. Nune’e mos ho Tokodede Maubara. Maibe Tokodede Maubara la’iha ou la uza letra H hanesan Tokodede Likisá ho Bazartete. Nune’e letra H sira muda hotu ba letra V ou S. Kontrariu ho Tokodede Likisá ho Bazartete ne’ebé la uza letra V hanesan exemplu iha leten. Tanba sa mak letra sira ne’e laiha ? Letra sira ne’e laiha tamba la iha lia fuan ne’ebé hahu ou uza letra sira ne’e.
|
Likisa ho Bazarte |
Maubara |
||
|
Letra |
Exemplu |
Letra |
Exemplu |
|
A |
Ala |
A |
Ala |
|
B |
Bago |
B |
Bago |
|
C |
- |
C |
- |
|
D |
Dale |
D |
Dale |
|
E |
Egor |
E |
Egor |
|
F |
- |
F |
- |
|
G |
Galata |
G |
Galata |
|
H |
Hine |
H |
- |
|
I |
Ibo |
I |
Ibo |
|
J |
- |
J |
- |
|
K |
Kibita |
K |
Kibita |
|
L |
Lelo |
L |
Lelo |
|
M |
Magar |
M |
Magar |
|
N |
Natu |
N |
Natu |
|
O |
Oe |
O |
Oe |
|
P |
Pana |
P |
Pana |
|
Q |
- |
Q |
- |
|
R |
Ra`e |
R |
Ra`e |
|
S |
Sagulu |
S |
Sagulu |
|
T |
Tboo`o |
T |
Tboo`o |
|
U |
Uta |
U |
Uta |
|
V |
- |
V |
Vine |
|
W |
- |
W |
- |
|
X |
- |
X |
- |
|
Y |
- |
Y |
- |
|
Z |
- |
Z |
- |
3. Lia fuan importa ou kahur
Iha mos lia-Tokodede balu ne’ebé kahur tiha ona ou importa hosi liafuan Mambae, Tetun, Melayu ou Portuges. Dala ruma sira uza ho signifika hanesan maibe liafuan la hanesan. Ou liafuan hanesan maibe signifika la hanesan.
|
Tokodede Bazartete |
Tokodede Likisa |
Tokodede Maubara |
Liafuan Importa |
|
Soa |
Soa |
Umo |
Uma (TT) |
|
Soba |
Soba |
Soa |
Baraka (TP) |
|
Kape |
Kape |
Kape |
Kafé (LP) |
|
Kambatik |
Kambatik |
Kambatik |
Kain Batik (LIM) |
4. Liafuan iha Disionáriu ne’e
Liafuan hotu ne’ebé hakerek iha Disionáriu ne’e, ami foti husi aprosimasaun liafuan ema Tokodede Likisá. Nune’e ami sei tau símbolu hanesan iha leten (lm, lb, tt, tp, lp ou lim) atu esplika orijinal liafuan ne’e ou baze husi liafuan ne’e baihira iha diferensia ou la hanesan ho liafuan Tokodede Likisá iha Disionáriu ne’e. Bainhira ami la tau símbolu tm, tb iha nia kotuk, ne’e signifika katak liafuan ne’e uza hanesan hotu iha Tokodede Likisá, Maubara ho mós Bazartete. Karik ami hakerek lm, tp, tt, lp ho lim iha liafuan Tokodede nia kotuk, ne’e signifika katak liafuan Tokodede ne’e la orijinal maibe importa ou kahur husi lia fuan seluk hanesan Mambae, Malaiu, Portuges hoTetun Terik.
5. Pronome Sira
|
Tokodede |
Tetun |
Ingles
|
|
Aa |
Hau |
I, me |
|
Ko |
O |
You |
|
Kiti |
Ita |
We, us |
|
Ro’o |
Sira |
They |
|
Uu ( hine /mane) |
Nia (feto /mane) |
She / he |
|
Lapa |
Buat |
It |
6. Posesivu
|
Tokodede |
Tetun |
Ingles
|
|
Aka’u, Ka’u |
Hau nian |
Mine. My |
|
Ko’o |
O nian |
Your, yours |
|
Kiti |
Ita nian |
Our, Ours |
|
Ro’o si’i |
Sira nian |
Their, them, theirs |
|
Uu ni’i |
Nia nian (feto /mane) |
His, her |
|
|
|
|
7. Lia husu ou halo pergunta
|
Tokodede |
Tetun |
Ingles
|
|
Seni |
Sé |
Who |
|
Heta, seta, |
Saidá |
What |
|
Pesamane |
Hori bainhira |
When |
|
Hermane |
Iha ne’ebé |
Where |
|
Peleheta, pelheta, leheta |
Tamba sá, tansá |
Why |
|
Pelemane, pelmane |
Halnusa, nusa |
How |
|
Se-ni’i |
Se-nian |
Whose |
|
Iso mane |
Ida ne’ebé |
Which, which one |
|
|
|
|
8. Numeru Sira
|
Tokodede |
Tetun |
Ingles
|
|
Iso |
Ida |
One |
|
Ruu |
Rua |
Two |
|
Telu |
Tolu |
Three |
|
Paat |
Hat |
Four |
|
Lim |
Lima |
Five |
|
Hohoniso |
Nen |
Six |
|
Hoho ruu |
Hitu |
Seven |
|
Hoho telu |
Ualu |
Eight |
|
Hoho pat |
Sia |
Nine |
|
Sagulu |
Sanulu |
Ten |
|
Sagulu gresi iso |
Sanulus resin ida |
Eleven |
|
Sagulu gresi ruu |
Sanulu resin rua |
Twelve |
|
Sagulu gresi telo |
Sanulu resin tolu |
Thirteen |
|
Sagulu gresi paat |
Sanulu resin haat |
Fourteen |
|
Sagulu gresi lim |
Sanulu resin lima |
Fiveteen |
|
Sagulu gresi hohoniso |
Sanulu resin nen |
Sixteen |
|
Sagulu gresi hoho ruu |
Sanulu resin hitu |
Seventeen |
|
Sagulu gresi hoho telu |
Sanulu resin ualu |
Eighteen |
|
Sagulu gresi hoho pat |
Sanulu resin sia |
Nineteen |
|
Sakui ruu |
Rua nulu |
Twenty |
|
Sakui telu |
Tolu nulu |
Thirty |
|
Sakui paat |
Haat nulu |
Fourty |
|
Sakui lim |
Lima nulu |
Fifty |
|
Sakui hohoniso |
Nen nulu |
Sixty |
|
Sakui hoho ruu |
Hitu nulu |
Seventy |
|
Sakui hoho telu |
Ualu nulu |
Eighty |
|
Sakui hoho paat |
Sia nulu |
Ninety |
|
Atus iso |
Atus ida |
A hundred |
|
Atus iso iso |
Atus ida ida |
A hundred one |
|
Atus iso sagulu gresi ruu |
Atus ida sanulu resin rua |
A hundred twelve |
|
Atus ruu |
Atus rua |
Two hundred |
|
Atus lim |
Atus lima |
Five hundred |
|
Atus hohopat |
Atus sia |
Nine hundred |
|
Atus hohopat sakui hohopat |
Atus sia sia nulu |
Nine hundred ninety |
|
Rihun iso |
Rihun ida |
A thousand |
|
Tokodede |
Tetun |
Ingles
|
|
Kosoe |
Dala ida |
Once |
|
Kui ruu, kuruu |
Dala rua |
Twice |
|
Kui telu, kutelu |
Dala tolu |
Three times |
|
Kui paat, kupaat |
Dala haat |
Four times |
|
Kui lim, kulim |
Dala lima |
Five times |
|
Kuhohoniso |
Dala nen |
Six times |
|
Kuhohoruu |
Dala hitu |
Seven times |
|
Kuhohotelu |
Dala ualu |
Eight times |
|
Kuhohopaat |
Dala sia |
Nine times |
|
Kusagulu |
Dala sanulu |
Ten times |
9. Distinsaun Séxu
Iha lia-Tokodede atu hateten buat ida nia sexu sei uza termu rua. Hine ho mane bainhira ita halo distinsau male ou female ba ema. Ita sei uza ini ho am bainhira ita hakarak dalen ba animal. Porezemplu :
Hine ho mane uza ba Ema :
Ana hine : oan feto. Ita labele dehan Ana ini.
Atu mane : ema mane. Ita labele dehan atu am.
Ini ho am uza ba animal :
Manu am : manu aman. Ita labele dehan Manu mane
Hahi ini : fahi inan. Ita labele dehan Hahi hine
10. Abrevizaun :
|
LM |
Liafuan Mambae |
|
LIM |
Liafuan Melayu |
|
LP |
Liafuan Portuges |
|
TB |
Tokodede Bazartete |
|
TL |
Tokodede Likisa |
|
TM |
Tokodede Maubere |
|
TP |
Tetun Prasa |
|
TT |
Tetun Terik |
|
Tokodede Likisá |
Tetun Prasa |
Ingles |
|
A
|
|
|
|
Á |
Hau |
I |
|
Á dara |
Hau tuir |
I follow, I agree |
|
Á ka’u |
Hau ni’an |
My, mine |
|
Á la |
Hau ba |
I go |
|
Á’a’ |
Han |
Eat |
|
Á’a’la |
Han ba |
Pleace eat |
|
Á’ala |
Hau hola |
I buy |
|
A’e |
Bot |
Big |
|
Abi |
Bin |
Older sister, sister |
|
Abokat (lp) |
Abokati (lp) |
|
|
Aer |
Aban |
Tomorrow |
|
Aer iso |
Loron ida |
One day |
|
Aer ketemo |
Loron tomak |
All day |
|
Aer-airu, aeraru |
Aban bain rua |
Future |
|
Aer-ru |
Loron rua |
Two days |
|
Aer-telu |
Loron tolu |
Three days |
|
Age |
Hasan ruin |
Jaw |
|
Agí |
Kleur |
Long |
|
Agi-agi |
Kleur-kleur |
Futher more |
|
Agor |
Kahur |
Mix |
|
Ahu |
Ahu kadesan |
Dust |
|
Ai-aer |
Loro-loron |
Everyday |
|
Aindí ! |
Lahatene los ! |
I do not know |
|
Aipil, aer-pil |
Bainhira |
when |
|
Airu, aer-ruu |
Bainrua |
Two days later |
|
Airun |
Horik bainrua |
Two days ago |
|
Aitelu |
Baintolu |
Three days later |
|
Aitelun |
Horik baintolu |
Three days ago |
|
Ala |
Hola |
Buy, Brought |
|
Ala haa |
Diskursu dapt |
Traditional discourse |
|
Ala hine |
Hola feto |
Married ( man ) |
|
Ala lapar |
Hola sasan |
Buy something |
|
Ala mane |
Hola mane |
Married (women) |
|
Ala roo |
Hola malu |
Married |
|
Ali |
Alin |
Young Brother |
|
Alu |
Alu |
Pestle |
|
Am |
Aman ( animal ) |
Male ( animal ) |
|
Am’bote |
Aman boot |
Uncle |
|
Am’kai (lm) |
Tiu |
Uncle |
|
Am’pa’a, ama pa’a |
Aman hakiak |
Step father |
|
Ama |
Aman |
Father |
|
Ama susu (tb) |
Aman rasik |
Father |
|
Ama’e, Ama a’e |
Tiun bot |
Oldest uncle |
|
Amaluli, amluli |
Banin Mane |
Father in low |
|
Ambou |
Maun |
Old Borther |
|
Ana |
Oan |
Child |
|
Ana hine |
Oan feto |
Daughter |
|
Ana mane |
Oan mane |
Son |
|
Ana pa’a |
Oan Hakiak |
Step child |
|
Anameó |
Labarik meak ( bebe ) |
Baby |
|
Anana kamasi |
Labarik ki’ik |
The young child |
|
Anana, anrana |
Labaraik |
Children |
|
Anananor |
Labarik Sira |
The children |
|
Ani |
Banin |
Bee |
|
Ani é |
Banin ben |
Honey |
|
Api |
Ahi |
Fire, flame |
|
Api blará |
Ahi klak |
Charcoal |
|
Api kahu |
Ahi latun |
Dusty |
|
Api leo |
Ahi lakan |
Flame, Light |
|
Api mat |
Dapur; ahi matan |
Kitchen |
|
Api na’a |
Ahi han |
Burnted |
|
Askroa |
Bibi |
Goat |
|
Askroa-At |
Bibi atan |
Shepherd |
|
Asmeo |
Nehek mean bot |
Speceis Ant |
|
Asu |
Asu |
Dog |
|
Asu am |
Asu aman |
Male dog |
|
Asu ana |
Asu oan |
Doggy |
|
Asu ini |
Asu inan |
Female dog |
|
At |
Atan |
Servant, slave |
|
Ata |
Atan |
Slave |
|
Atá |
Ai ata |
The sweetsop fruit |
|
Atá nona |
Ai ata nona |
Annona fruit, soursop |
|
Ate |
Aten |
Liver |
|
Ate a’e |
Aten boot, hirus |
Lung, angry |
|
Atu |
Ema |
Human, people |
|
Atu selo |
Ema seluk |
Other people |
|
Atu ubu |
Ema |
Human being |
|
Atus |
Atus |
Hundred |
|
Atus iso |
Atus ida |
A hundred |
|
B |
|
|
|
|
|
|
|
Bá |
Kaben nafurin |
Saliva |
|
Ba’a Hine |
Tia |
Ant |
|
Ba’a Mane |
Tiu |
Uncle |
|
Baba |
Babadok |
Drum |
|
Bada |
Tuda |
Throuw |
|
Badu |
Faru |
Blouse, shirt, clothing |
|
Bagi |
Banin |
Mother / Father in law |
|
Bagi hine |
Banin Feto |
Mother in law |
|
Bagi Mane |
Banin Mane |
Father in law |
|
Bago |
Beik |
Fool, stupid |
|
Bai |
Fai |
Pound, strike, collision |
|
Bai kede’e |
Iha sorin ne’e |
Here |
|
Bai knoo’o |
Sorin ne’ebá |
There |
|
Baka |
Nakar |
Naughty, mischievous, |
|
Baka |
Diuk |
Deaf |
|
Bakabiar |
Namkari |
Disperse, scatter |
|
Bakadudu |
Babadok |
Traditional tambourine |
|
Bakat |
Au ou fatin tau bukaee |
Water placed created by Bamboo |
|
Bala |
Talas |
? |
|
Balagu |
Lanu |
Drunk |
|
Balasi |
Monu |
Fall down |
|
Balasi koe |
Monu ain |
Apoligize |
|
Bale |
Da’an |
Boil |
|
Bale (tb) |
Fila modo |
Fry, fried |
|
Baná |
Manas [ai-manas] |
Warm, hot, |
|
Bandera (lp) |
Bandeira (lp) |
Flag |
|
Banir |
Ai nitas |
Banir tree |
|
Barani |
Brani |
Brave |
|
Basa |
Hadak |
Setting place made by bamboo |
|
Basa tere (tb) |
Hadak leten |
Idem |
|
Base |
Naksalin |
Boilt |
|
Basi |
Silu |
Break |
|
Bate |
Tun [husi rai lolon] |
Go down |
|
Bati |
Fahe |
Divide, share |
|
Baul |
Mamar |
Soft |
|
Beba |
Bebak |
? |
|
Bebere’e |
Lalais |
Quickly |
|
Begur |
Kurva |
Muddy, mud |
|
Bei |
Avokala |
Great grandfather |
|
Beiana |
Bei’ala |
Great grantparents |
|
Beku |
Apitu (lp) |
Wistle |
|
Beku-vaa (tm) |
Apitu (lp) |
A traditional whistle creted by bamboo |
|
Benu |
Nakonu |
Full, loaded, complete |
|
Beru |
Fila |
Return |
|
Beso |
Bosu |
Satisfied, sated, |
|
Betá |
Sidi |
Accidentally bump into |
|
Betu |
Tebe |
Folklore |
|
Betul |
Au |
Bamboo |
|
Betul ae |
Au Maus |
The small bamboo |
|
Betul hui |
Au fuik |
The big bamboo |
|
Biaba |
Goiavas |
Guava |
|
Bilimbi |
Bilimbi |
Star fruit , ridget |
|
Birá |
Railakan |
Thunderclap |
|
Bira ta |
Raikalan ta |
Thunderclap |
|
Biria (lp) |
Baria (lp) |
? |
|
Bise |
Less |
Torn |
|
Bitar |
Dada malu |
Draw, pull, draw out, |
|
Biti |
Biti |
A plaited mat |
|
Bitu’á |
Bidu an |
? |
|
Biu |
Lalais |
To fast |
|
Biu |
Lais |
Fast |
|
Biubana |
Lalais deit |
Very fast |
|
Blasi |
Monu |
Fall |
|
Ble’e |
Hader hela |
Unsleep |
|
Blee |
Hader |
Wake up |
|
Blee rae |
Hader rai |
Not sleep for all night |
|
Blete |
Belar |
Flat, level |
|
Bligu |
Haluha |
Forget |
|
Bloi |
Diak |
Good, Right, Fine |
|
Bloko |
Badak |
Short |
|
Bluar |
Luan |
Broad, wide, width |
|
Bo’a |
Koalia |
Speak |
|
Bo’a buu (tm) |
Lia, liafuan |
Language, word |
|
Bo’a huu |
Lia, liafuan |
Language, word |
|
Boa kla’o |
Koalia at |
Say s.o bad |
|
Bobar |
Bobar |
Turn, twist |
|
Boloi |
Diak |
Good |
|
Bonu |
Baku |
Strike, blow, bit |
|
Boto |
Manulin |
Litte bird |
|
Brais |
Lakohi |
Wish not, want not |
|
Brata |
Hotar |
Curse, malediction |
|
Bre’a |
Molik |
Naked |
|
Bree |
Iss, dois |
Breath, smell |
|
Bree a’e |
Iss bot |
Asthma |
|
Bree togotu |
Iss kotu |
Dead |
|
Bregas |
Tarutu, kilat, rai tarutu |
Sound, guns or thunder |
|
Bremu |
Hamutuk |
Unite, together |
|
Brikat |
Makerek |
Spot, band, stripe |
|
Bro |
Hamrok |
Thirsty |
|
Brobas |
Bosok |
Lie, falsehood |
|
Brobas Kla’o |
Bosok ten |
Lier |
|
Broe |
Dodok |
Putrid, rotten |
|
Broé |
Bokon |
Wet, soaked, moist |
|
Broki |
Lakataru |
Silkworm |
|
Broté |
Nanal telok |
Stammer, stutter. |
|
Brote-á |
koalia barak, regador (lp) |
Bubblling over, big talk, |
|
Bruaa |
Dukur |
Sleepy |
|
Bruma |
Kiik oan |
Small, little |
|
Bua |
Hili |
Take, colect |
|
Bubu |
Bubu |
Bloated |
|
Bubu |
Dihi Metan bot |
Black bee |
|
Buli |
Halo at ema ( Fekit ) |
Black magic |
|
Buni |
Subar |
Hide |
|
Buni roo |
Subar malu |
Hide, hidden |
|
Buo |
Bua |
Betelnut |
|
Burhua |
Mangame |
Be delirious, rave |
|
Burugut |
Tarutu, run fatuk, batar |
Sound |
|
Busa |
Busa |
Cat |
|
Busó |
Dadersan |
Morning |
|
Buta |
Kalan |
Night |
|
Buta, Posa |
Bobar |
twine |
|
Bobar roo |
Bobar malu |
Deceive s.o |
|
Buti |
Mutin |
White |
|
Buti mo |
Mutin mos |
White Cleanness |
|
Butihi |
Garida |
Wild, firtatious |
|
Butu |
Futu |
String, cord to tie |
|
|
|
|
|
D |
|
|
|
|
|
|
|
Da |
Dalan |
Road, street |
|
Da gotú |
Dalan korta |
Path street |
|
Dadí |
Diak |
Good, fine, kind |
|
Dadíl, (tt) |
Gong |
Sound of barking |
|
Dae ruku |
Lere du’ut |
Cut grass |
|
Daga |
Hadak |
Chopped Bambbo |
|
Dai |
Dai |
Oar |
|
Daka, Kbaas |
Baku, Basa |
Beat, slap |
|
Dale (tt) |
Dehan |
Tell |
|
Dama’at |
Odamatan |
Door |
|
Damar |
Karau lian |
Cow sound |
|
Dapu |
Bebeik |
Often |
|
Dapur |
Dapur |
Kitchen |
|
Dara |
Tuir |
Follow |
|
Daru |
Sabraka |
Orange |
|
Dato |
Liurai |
King |
|
Datu, sape |
Tula |
Add, put on |
|
Deda |
Hakonu |
Fully, full (of), loaded |
|
Deher |
Mos |
Clear |
|
Dehetu |
Funan buras |
Flowering |
|
Deka; kali |
Ke’e |
Digging |
|
Delesu |
Naklosu |
Appear |
|
Demi |
Hoban |
Submerged |
|
Dena (tt) |
Dena, sena |
Push in |
|
Deri |
Hatur |
Set up, put |
|
Desi |
Liu |
More, over |
|
Di’a |
Iha |
Existing, present |
|
Dihilar |
Lakan nabilan |
Shine, flash |
|
Dikal |
Bidu [tun sae] |
? |
|
Dila |
Ai-dila |
Papaya |
|
Dilile |
Nakduir |
Upside-down |
|
Dima |
Sisi osan, sisi sasan |
Dun, collect o.’s debts |
|
Dima |
Temi |
Mention, name, call |
|
Dinia |
Metin |
Strenth |
|
Dinó; uná-ro |
Ódiu (lp) |
Reverenge, vengeance |
|
Diru |
Ai-kadiru |
Aikadiru Tree |
|
Disi |
Tara |
Drape, hang up |
|
Disi gero |
Taru bandu |
Traditional law |
|
Dles |
Kesi aperta |
Fastening |
|
Do’i |
Duir |
Rolling |
|
Dode |
Halo at |
Black Magic |
|
Dodo |
Suli |
Flow, pour, |
|
Dogodai |
Nakadoko, mamar |
Brittle |
|
Dohe |
Bot, oin bot |
Big, angry |
|
Dohonar |
Abuza (lp) |
Abuse |
|
Dohonut |
Oin buis |
Shrink face, horrible |
|
Dohora |
Halimar |
A joke, jest, wisecrack |
|
Doi |
Monu |
Fall |
|
Doi |
Monu |
Fall |
|
Dokal |
Muta, ema bot |
Vomit, for mature |
|
Doko |
Doko |
Shaky, wobbly, unsteady |
|
Dole |
Dudu tama |
Push in |
|
Dolé |
Sala |
Wrong, sin |
|
Dolode |
Foin sae |
Young |
|
Doro |
Mamar |
Soft |
|
Dose |
Muda ses |
Move out, move in |
|
Doso |
Sunu |
Burn |
|
Dotu |
Tein |
Cook |
|
Du |
Tun [husi fatin as] |
Go down |
|
Dudu |
Lakeru |
Gourd |
|
Dudu |
Dudu |
Push |
|
Dueke |
Manduku |
Frog |
|
Duki |
Au dora, fatin tau be |
Bamboo, water placed |
|
Dulur |
Belun, kolega, hamaluk |
Friend, mate, accompain |
|
Dumingu (lp) |
Dumingu (lp) |
Sunday |
|
Duru |
Fanu |
Waker |
|
Duruda |
Tarutu, lian bot : kilat |
Explosion, guns sound |
|
Dusu |
La simu |
Refuse, not receive |
|
|
|
|
|
E |
|
|
|
|
|
|
|
Ee |
Be |
Water |
|
Ee bana |
Be manas |
Water boild |
|
Ee loa |
Be mota |
River |
|
Ee tukudu, tupudu (tb) |
Be malirin |
Cold water |
|
Ee u’bu
|
Be nain
|
Water soul in traditional believe
|
|
Ee ulú |
Be ulun, be matan] |
Upper course river |
|
Egor |
Rai henek |
Sand |
|
Egor loa |
Rai henek mota |
River sand |
|
Egor tasi |
Rai henek tasi |
Sea sand |
|
Ena |
Toba |
Sleep |
|
Ena hati |
Toba fatin |
Bed room, bed |
|
Enu |
Hemu |
Drink |
|
Etá |
Tuan |
Worn out; decrepit |
|
Etó |
Hetan |
Find, see |
|
Etó los mat |
Hetan ho matan |
Eyetness |
|
Etó roo |
Hetan malu |
Meet |
|
|
|
|
|
G |
|
|
|
|
|
|
|
Gadar |
Garganta |
Throat, larynx
|
|
Gadar uti |
Kakorok talin |
Throat |
|
Gagi |
Nata |
Chew, masticate |
|
Gahalar |
Kadalak |
Dry river, small river |
|
Galá |
Naran |
Name |
|
Galabur |
Kahur |
Mix |
|
Galagat, Guruku’a |
Hakfodak |
Startled, shocked |
|
Galata, ka |
Katar |
Itch |
|
Galu |
Ka’ut |
Bag, pouch |
|
Ganate |
Doko, deut |
Shaky, wobbly, unsteady |
|
Ganai |
Nakdoko |
Shaky, wobbly, unsteady |
|
Ganai-a |
Doko an |
? |
|
Gani |
Sadik |
Challenge |
|
Garapa |
Kous |
Carry on, astraddle |
|
Gari
|
Kaladi
|
A term for people in east region of East Timor |
|
Garo |
Hakilar |
Stream, shout |
|
Gase |
Gava (lp) |
Praise, commend |
|
Geger, Agor
|
Su’u, halo sabrauut
|
Make in disorder, disorganized
|
|
Gelelu |
Fila |
Return, come back |
|
Gelu |
Anin |
Wind |
|
Gelu a’e |
Anin bot |
Storm |
|
Gelu poo |
Anin huu |
Wind flow |
|
Gero |
Horok, moras, bandu |
Decease, prohibiton |
|
Gero tom |
Kona horok, kona moras |
Infected by decease |
|
Getu |
Ku’u |
Pick |
|
Geu |
Koi |
Razor, shaver |
|
Giá |
Foer |
Dirty, soiled, filthy |
|
Giniu |
Tudik |
Knife |
|
Ginturu, giniuturu tb/tm |
Taha |
Short machete, chopping knife |
|
Gior |
Kiar |
The canari tree |
|
Gis |
Gusi |
Gums |
|
Glehu |
Kumu isin |
Massage |
|
Glemor |
Lamas |
Grope (for food) |
|
Gleur |
Lubun |
Some, any, few |
|
Glode
|
Liman ain mamar
|
Effeminate or hermaphrodite, powerless
|
|
Gnitu |
Halo at ema |
Black magic |
|
Gnor |
Lamas, isin lolon |
|